Seiklusjutte maalt ja merelt

Maailma on vallutanud välismaalased. Mõtlesin mina, kui käisin Rootsis ja tulin tagasi Eestisse. Selle maailma võib asendada sõnaga pealinnad, kus ei saa enam aru, kes on kohalik ja kes on turist. Nii palju erinevaid keeli ja inimesi.
Aga mina olen suht maakas ikka. Peale selle, et mind üllatab, kui palju välismaalasi igal pool on, polnud ma varem laevagagi sõitnud. Ja see polnudki jube! Kohe päris äge! Tagasi tulles käisin isegi kaptenisillal vaatamas, mis süsteem on. Sain ka ära küsida, kas päästepaatidele mahuvad kõik reisijad ära. Vastus oli õnneks "jah".
Mina. Romantika 9. korruse päikesetekil. Päike läks looja ära just. Jäi ainult tekk. Põhimõtteliselt võib öelda, et käisin soojamaareisil, sest Rootsis oli päris soe sel päeval, kui mina sinna sattusin.

Stockholmis hakkasid mul kõige rohkem silma inimesed. Õigupoolest mind ei huvitagi nii väga arhitektuur ja ajalugu, kui inimesed. Kõigepealt ehitasid noored keset päeva keset linna inimpüramiidi, mis on ka omamoodi arhitektuur. Tore tervitus küll. Aitäh.

Edasi astudes kohtasin ilget tööjõu raiskamist. Minu arust võiks koolis lapsi hoiatada, et kui ei õpi, siis lähed posti hoidma. Üks stiilinäide lugemishuvilisest postitoetajast.

Suht hullult hakkas kõrvu ühe mehe tegevus, kes teenis tänaval raha suupillimänguga. Algul ta seadistas enda raadioaparaadi õigele kanalile, pani kõrva äärde ja kukkus lõhkuma. Hoogne tants kuulus ka selle jubedakõlalise ettaste juurde. Temast tegin kohe videoklipi, mis räägib enda eest. Selle nägemiseks palun mulle külla tulla.

Tartus on kah hea olla.