Palun vaikust - blondiin räägib

Politsei istub perearsti ukse taga ootejärjekorras. Näeb sõpra ja ütleb, et tuli arsti juurde, sest on ühte rohtu vaja.
Sõber: "Püssirohtu?"

Noh, anektoodid peavad vist päriselust sündima. See jublakas sündis mul kunagi perearsti ukse taga. Aga tegelikult tahtsin ma vist hoopis blondiininalju rääkida.

Blondiin (eestlanna) läks ühel spordiüritusel võitjat intervjueerima. Astus roosa diktofoniga ligi ja ütles: "Congratulations!". Mitu väljamaakeelset küsimust ponnistanud ja vastust saanud blondiin märkas äkki, et ka üks telekanal oli platsis ja palus samuti võitjalt kommentaari. Päevakangelane küsis häbelikult: "Kas teiega võiks äkki eesti keeles rääkida?".

Blondiin käis korra ühes spordiklubis ühte trenni proovimas. Uus hoone, uus kord. Blondiinil trenn tehtud, higi maha pestud, seadis sammud peaukse poole. Enne sattus tema teele aga takistus. Postkast, millel kiri: PALUN VISAKE VÕTI SIIA. Käsk on vanem kui meie - seda blondiin teab ja viskas paremas käes olnud võtmekimbu kasti. Auto juurde jõudnud, oli blondiinil käes kapivõti.

Pihtimus (luulevormis)

Olen kõigest ingel ma -

ainult tiivad puudu veel.

Ja see rõngas ka.

Okei.

Vahel küll lollusi teen

ja olen lihtsalt kuripaha,

põhjuseta üle keen,

raiskan asjatult raha.

Jah.

Teen, mis tahan.

Aga ikkagi.

Olen kõigest ingel ma,

ainult tiivad puudu veel -

Ja see rõngas ka.

Kui need saama peaks,

küll siis hakkaks heaks!

Konkreetne mees

Kõigepealt olen Quelle kaanetüdruk ja siis astun välja:

Kompliment prükkarilt: "Sa oled nagu Quelle kataloogist välja astunud." Illustreeriva materjaliga püüan paremat ettekujutust anda, kuidas Quelle kataloogist stiilselt välja saab astuda.

Seisin täna ühe maja ees ja ootasin taksot. Nägin eemalt kahte purjus pudelikorjajat tulemas. Nagu pärast selgus, olid need ema ja poeg (27). Poeg otsustas minult kella küsida ja minusse ära armuda. Tal oli küll ülemine klahvirida puudu, aga igavesti lai naeratus.

Meie dialoog nägi välja umbes-täpselt selline:

Tema: vabandage, mis kell on?

Mina: 16.47

Tema: sa oled nii ilus. nii nunnu.

Mina: ahah. hakka astuma.

Tema: kas ma saan sinu endale?

Mina: ei saa.

Tema: aga ma armastan sind. ja austan nagu oma õde. sa oled nagu Quelle kataloogist välja astunud.

Mina (naer): tore on. mida sina Quellest ka tead. hakka astuma. näe, su sõber juba kaugel.

Tema: see on mu ema. kas mul on lootust?

Mina: Ei.

Tema: ma olen liiga lühike, jah?

Mina: seda kah. üldse mulle ei meeldi purjus mehed. mida sa joonud oled, et nii tuigud?

Tema: süütekat (tegi nalja ja naeris). tegelt tegime emaga õlled. aga ma siis enam ei joo, kui sind kallistada saan. tohib ma kallistan sind (sirutas käsi minu poole)?

Mina: Ei! mine nüüd. tegelt ma lähen ise. näe, tuligi takso.

Tema hõikas järgi: aga kas ma sinuga kunagi seksida saan?

Sügisball

Masendavalt mõnus!

Pole ammu midagi nii armetut näinud. Samas nii veenvat ja valusat. Nermaajavalt trööstitut. Kohati lausa naljakat. Kurvalt reaalset. Mõtlemapanevat. Lihtsalt panevat. Vägivaldset, naiivset, julma. Kõige selle juurde käib alkohol - eestlaste kurat ja jumal, probleemide tekitaja ja nende uputaja. Midagi väga selgelt äratuntavat ja võõrast.

Sadadest kildudest ja detailidest kokku pandud film, mis võtab aega, et näidata. Et saaksid sellest osa ja oleksid selle kõige sees. Et mõtleksid, miks see nii on. Ega mul ometi pole?