Julmalt, aga üldse mitte julmalt.

Silmade saladused

2008-10-08T18:21:00.002Z

kunagi ei tea, mida kellegi silmad näinud on. või mida kellegi silmad kunagi näha ei taha. mida kuhugi siniste silmade sisse valetatud on. milline vaatepilt mingitele silmadele eriti meeldib. kas kõik silmad näevad värve ühtemoodi? kas kõik silmad oskavad näha rohkem kui pealtnäha paistab? kas on olemas röntgensilmad, mis näevad asjadest läbi? ilu on vaataja silmades - ei tea, kelle silmis keegi või midagi ilus on? kui palju kellegi silmadesse naeratatud on?

tean ainult enda silmade saladusi

Dialoog

2008-09-15T14:02:00.001Z

KEEGI: „No kurat!“ ütlen ma, Ja sina ära pahanda.
EIKEEGI: Miks sa ütled nii? Kas see ongi sinu stiil?
KEEGI: Sest tean midagi.
EIKEEGI: Räägi mulle, mida tead. Tahan kuulda miskit head.
KEEGI: Pole loota head mu jutust, annab põhjust ainult nutuks.
EIKEEGI: Sinu suust ma ootan sõnu, milles ilu, milles valu.
KEEGI: Elus pole õigluse raasugi. Elu pole ehe nagu maasuvi.
EIKEEGI: Mis maasuvi? Millest sa räägid? Mul tekkis huvi.
KEEGI: Kas sa siis ei tea? Raske töö, väsinud ööks, mõnus söök, kerge nöök…
EIKEEGI: Mõelda vaid – seal on vaikus?
KEEGI: Ei, seal on linnulaul, liblika tiibade sahin, mesilaste sumin.

Mina olin siin

2008-09-12T19:18:00.004Z

Jah, seda võib mu blogi kohta öelda: kunagi olin ma siin. Tegelikult olen edasigi, kui aega ja mõtet on.
Aga praegu on, sest käisin kinos. Taskus. Euroopa parimateks toolideks nimetatud toolid mulle eriti ei istunud - nad võivad ju kiikuda, aga kui peatugi on ettepoole kaldu, siis see pole eriti mugav asend filmi vaatamiseks.
Tegelikult tahtsin hoopis filmist kirjutada. Sellest, kus Rasmus Kaljujärv peaosa mängib. Lugesin kunagi ka Sass Henno raamatut "Mina olin siin", aga see küll nii sügavat muljet ei jätnud kui eile esilinastunud film.
Selge on see, et ma olen uute (ja ka vanade) Eesti filmide täielik fänn - lähen nii ruttu kui võimalik kinno vaatama. Nagu ka Sügisball, oli tegu eheda, karmi, realistliku filmiga. Vaatasin vahepeal ka kella, aga mitte sellepärast, et igav oleks, vaid kartsin, et lõpeb liiga kähku ära.
Oli kihutamist, oli verd, oli narkot (tulistamist õnneks mitte) - kõike, mida võib kohata ka ameerika action filmides. Aga see polnud üldse Ameerika, see oli meie väike Eesti. Sellepärast läks ka korda erinevalt õnnelike lõppudega USA filmidest. Mõelge, mis tunne on esimesel arestil, kui käerauad suruvad nii kõvasti randmetele, et tunned oma pulssi...

Soundtrack:
It`s a motherfucker (Eels)

It's a motherfucker
Being here without you
Thinking 'bout the good times
Thinking 'bout the bad
And I won't ever be the same

Uhuu - üksik kontorihunt

2008-07-31T15:58:00.000Z

Tartu ÄP kontoris on naljakas olla. Ses suhtes, et maja all on KGB-kongid. Siis tuleb viis korrust ülespoole minna ja ma ei näe seal kunagi ühtegi inimest. Vaataks siis vahelduseks ennastki, aga ühtegi peeglit ka pole. Sellepärast peangi vist Tallinna minema.
Tegelt liialdan, et Tartu kontoris kedagi pole - mingi kummitus pidi ikka olema. Ja maamõõdubüroo mehi näen ka vahel, kui nad kell 17 objektilt tulevad ja mina ära lähen.

Vilniusest

2008-07-01T21:24:00.006Z

Kõigepealt mõned pildid Vilniuse boheemlasliku pale poole pealt ehk sealt, kuhu giid keeldus meiega tulemast:

Kiss me

Kohalikku kuju (pronksmeest) tervitamas

Tänase päeva veetsime Vilniuses. Tõeline suurlinn - nii võimast kesklinna ja vanalinna ma polnud varem näinudki. Küsisin ka ühe rootslase käest, kas Stockholm on suurem - elanike arvu poolest küll, aga kesklinna piirkond olevat Leedu pealinnas üle.
Lõunasöök oli Vilniuses neljakäiguline, õhtusöök aga väga peenes restoranis ja kõigest kolm käiku. Ütleme nii, et ma pole kunagi nii erinevaid roogasid ja magustoitusid saanud kui siin EL raha eest. Mulle tundub kohati, et korraldajad kutsuvad ka oma sõpru peenetele söömaaegadele, sest kõik raha tuleb ära kulutada. Ma ei kujuta ette, kui palju seda on, aga kõhutunne ütleb, et liiga palju. Näiteks saime kõik European Summer Academy logoga asju: seljakotid, õlakotid, särgid, tassid, mapid, spetsiaalsed märkmikud. Kas pole mitte raiskamine?
Tagasi Vilniusesse. Kohtusime paljude tähtsate meediajuhtidega jne. Huvitav osa oli see, et meile telliti giidiga ekskursioon - poole pealt viskas aga enamusel kopa ette ja läksime omapead Vilniuse nurgataguseid avastama. Õigemini üle silla, kus on täiesti teistsugune maailm - boheemlaste oma. Selle asemel, et iga vanalinna maja juures peatuda ja selle ajalugu kuulata, nägime palju purjus või pilves inimesi ja koledaid maju. Mulle meeldis, sest päris elu on teiselpool silda.

Kaunasest

2008-06-30T19:24:00.004Z

Tiimitöö - lennumasina ehitamine

Kirjutan väljamaalt. Leedust, Kaunasest. Olen siin alates 26. juunist - õnneks ainult 4. juunini. Miks õnneks?
Esimene pilt ühika 8. korruse aknast oli väga masendav - nagu Venemaale oleks sattunud. Otsisin teise eestlasest kaaskannatajaga mingit märki, et siin on ka arenguid. Leidsime nurga tagant Akropolise, mis on suurima kaubanduskeskus, mida ma näinud olen. Olen vist vähe näinud, kui suurima poe sellisest pommiaugust leian.
Õhtul saabusid ka teised väljamaalased, et osaleda European Summer Academy´l. Programm on iseenesest vägev - kaks päeva veetsime maakohas, murdsime jääd (noh need lollakad icebreaking mängud), kuulasime loenguid ja käisime Leedu saunas. Väga hea niiske saun oli - selline pika lavaga, kuhu mahtus umbes 10 inimest. Saunaliste seas oli ka üks Eesti kuulus ajakirjanik (peale minu veel üks see tähendab :P).
Praeguseks side lõpp. Hommikul Vilniusesse - Leedu Delfi toimetus on üks koht, mida külastame.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

2008-06-24T14:25:00.003Z

Raadio Elmar ei väsinud seda laulu mängimast. Aga üks korralik küla jaanipäev on üle prahi (või pigem üle lõkke): saun, vettehüpped, liikuv lõke, grill, murumängud külarahvale -jalutuskepiga golf, korvpalli vabavisked. Muidugi ka jooming ja peaagu lööming. Täisvärk ühesõnaga.
Kui muidu räägitakse jõuluimest, siis mina hakkasin vist jaaniimesse uskuma: päev otsa kallas vihma ja taevas polnud seda nägugi, et kavatseks järgi anda. Siis aga ilmus päike eiteakust välja, taevas muutus üleni siniseks ja ei lasknud vihmaluuke enne kella viit hommikul lahti. Uskumatu.

Siltsile

2008-06-18T15:28:00.004Z

Silja (ei oska linki panna) palus mul viiele küssale vastata. Tavaliselt ma selliste provokatsioonidega kaasa ei lähe - aga miks ka mitte! ;)

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Olin 13-aastane, arvatavasti lõpetasin natuke aega tagasi 7. klassi ja mängisin Viljandis maja ees viibrit või korvpalli. Võimalik, et olin jõudnud juba Põlvasse vanaema-vanaisa juurde minna ja mängisin seal palli.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

Täna on vaja lõpetada üks artikkel, mille pooleli jätsin töö juures
Mõelda, mida jaanipäeval teha
Armuda
Hakata jälle palli mängima nagu 10 aastat tagasi
Leida see õige koht siin elus

3. Lemmiksnäkid?

Mingid soolased - juustupulgad või õllesnäkid, pähklid.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Ei kujuta ette, loodetavasti ei lähe ülbeks. Aga kindlasti ostaks oma pesa.

5. Kohad, kus oled elanud?

Jakobsoni tänaval, Paalalinnas, Annelinnas, Õismäel, Vaksalis, Näituse tänaval

Kaks suurt sõpra

2008-05-16T15:54:00.002Z

Lumepallikoondis

2008-03-26T19:48:00.003Z

Eesti jalgpallikoondis väärib hoopis lumepallikoondise nime. Muidu muudkui kaotasid, aga nii kui valgele väljakule pääsesid, tegid Kanada jalgpalluritele 2:0 ära. On need meie sinisärgid ikka osavad lumepallurid!
Pole kaugel ka see aeg, kui pärast suuri kohtumisi ilmuvad tänavatele lumepallihuligaanid.

Tahaks lennata!

2008-03-05T11:09:00.006Z

Fotomeenutusi vabadushetkedest 2007. aasta lõpus.

Täna öösel nägin unes, et ma jooksen Tartu tänavatel. Väga mõnus ja vabastav oli. Mis siis, et ainult unes. Mulle seostubki vabadus eelkõige mingi tegevusega, kus pole piiranguid. Ükskord olin ulmeõnnelik, kui isa lubas suvila kasvuhoone laiali lammutada.
Unenäo põhjal paneksin endale diagnoosiks aga füüsilise energia ülejäägid - sellepärast registreerisin ennast täna ka ÄP Spordiklubi liikmeks. Usun, et kui füüsilist energiat maandada, siis läheb osa ka vaimule. Seda oleks vaja.
Samas võib mul ka lihtsalt varjatud jooksuaeg olla.

Kelleks tahad sina suurena saada?

2008-02-18T18:43:00.006Z

Huvitav, kui paljud ajakirjanikud on kirjutanud läpakaga lugu haigla palatis? Olemata sealjuures haiged. Või maganud kiirabis, lootuses saada väärt kaadreid rajust ööelust? Olles sealjuures surmani väsinud, sest reegel on see, et asjad hakkavad juhtuma siis, kui võttegrupp ära läheb. Või juhtusid vahetult enne võttegrupi saabumist.
Palju vist selliseid fanatte pole, aga ma ühte tunnen natuke. Tal näikse olevat täitumata unistus...Ütles ju omal ajal ajakirjandusosakonna rebaste peolgi, et tahtis saada arstiks, aga siin ta nüüd on.

Nagu kaks tilka vett

2008-02-14T08:40:00.003Z

Postitust oluliselt täiendatud kell 21.44!

TV3
10:55 Vanad ja kobedad*

Brooke suudleb Nicki, kui viimane on talle tunnistanud, et armastab teda ikka veel. Nick mõistab, et Brooke sai temast valesti aru. Bridget teatab Taylorile, et ta munarakud pole viljastumisvõimelised. Brooke kuuleb Nicki ja Taylori vestlust pealt ning laseb Bridgetil kontrollida, kas ta on ikka võimeline lapsi saama.

11:25 Vaprad ja ilusad*

Kui Väino valvab korda, Valdur eksib valel ajal valesse kohta, Silvi teeb peopaiga lilleliseks ja Maie otsib kohta elus, siis kaua selline idüll muidugi ei kesta.

Mina, pardipoeg

2008-02-10T19:52:00.000Z

Päris naljakas. Olen viimasel ajal mitu korda postitamist alustanud, aga pole kunagi lõpuni (PUBLISH POST) jõudnud. Mingid maailmaparanduslikud mõtted on peast läbi käinud, aga olen olnud kas liiga väsinud, purjus või kuhugi teel, et neid arusaadaval moel siin avaldada. See vist iseloomustabki mu praegust elu kõige paremini. Pluss veel mõned laulud, mis otse kümnesse panevad. Üldiselt on nii mõnelegi asjale praegu keeruline keskenduda. Sellepärast ma meenutangi endale parti, kes putukat püüda üritab. Aga ei ulata...

Oi!

2008-01-04T22:23:00.001Z

...oi-oi, mingi aastaarv on vahepeal vahetunud ja igasuguseid asju muutunud. Kõige suurem muutus minu jaoks on see, et olen siin, kus ütlesin, et ma ei hakka kunagi olema. Ühesõnaga Tallinnas. Kes teab, kui kaua ma siin olen, aga kohanemisvõime on mul esimese nädala põhjal päris hästi arenenud.

Kõige rohkem ajab närvi seljakoti-elu. See tähendab, et seljakott sisaldab eluks vajalikke asju. Ja see tähendab, et pole eriti valikut, sest seljakott ei mahuta kõike, mida võiks. Võtsin ettenägematult liiga vähe riideid kaasa - nüüd käin nagu mingi friik iga päev sama kampsuniga. Õnneks on õe kapp, kust häda korral abi otsida. Kasutangi see nädal koduna õe üürikat. Plaanist reede õhtul koju minna sai heal juhul plaan B ehk laupäeva õhtul koju minna. Ja seda mitte mingi lõbu ega hollika pärast, vaid tuleb oodata, mis väljakutseid kiirabile tehakse. Täna jäi keegi näiteks trammi alla, aga olime mujal sel ajal oma kaameraga.

Pealinnas on ühistransa päris hästi orgunnitud. Olen juba sõitnud bussidega nr 36 ja 61, trolliga nr 6 ja trammiga nr 4. Tööle sõiduks kulub ligi 40 minutit. Ja täna sain õppetunni: kui mobla koju jätta, siis saab selle "siuhti" ära tuua 1,5 tunniga. Siin on isegi Tartuga võrreldes odavama hinnaga taksofirmade valik päris äge.

Aga ikkagi tahan koju.

Elu on (parmupilli)mäng

2007-12-22T20:56:00.000Z

Eile öösel, kui Tallinnas ühte laululava lähedal asuvasse hotelli koos kolleegidega maandusin, siis meenus kunagine reklaam sõnumiga: noorus on lahe aeg, seikled hotellides ja rokid täiega. Nii oligi. Meie rokkisime parmupillidega.

Kujutage nüüd ette: oled pillimängu harjutanud napid kaks tundi ja kutsutakse raadiosse esinema. Ma kujutan ette, et hästi see ei kõlanud otse-eetris, aga lõbus oli küll - kujutada ette, et oledki staar ja õhtul lives esinemine ja värk. Bussisõidul sai muidugi hääl lahti lauldud ja väike soojenduski sisse võetud.

Hommik.

Minu armas toanaaber Kerts ärkas pärast paari unetundi ja lõi kardinad eest: "Kas tõesti mu kodumaa on nii ilus?", ei suutnud ta maamehe-pruudikandidaadi kombel oma silmi uskuda. Vaade oli ka muidugi super: suur hall plank ja selle taga kuivanud võsarägastik, prügi ka sekka.

Reportaaž oma toast

2007-12-09T19:54:00.001Z

Istun laua taga, läpakas nina ees. Netis olen eiteakellearvel ja wifi levi on very good. Kuulan Mariah Carey esituses laulu All I Want for Christmas Is You. Maitselage? Aga tuju on selline - jõulune. Ja keskkond - üle pika aja on mul oma tuba! Väike ruumike, mis võib olla korras või sassis, aga ikka armas minule.

Praegu on erandkorras korras, sest ostsin täna tammepuust kapikese, mille kohta ema ütles, et kui on hobune ja poni, siis minu kapp on hobuse poniversioon.

Jah, mul on Prantsuse rõdu. Selle ust ehivad sinised tulukesed. Valgusallikana on veel kasutusel nõiamajake ja küünal (pildil). Pildil on ka tädi Ketlini jutupliiatsid, mille Mihkel ja Kaisa mulle kinkisid.

Akna taga puu otsas istub kaks linnukest. Ja üldse hea on olla, sest Mariah Carey vahetus Scorpionsi vastu.

Blondi seiklused pealinnas

2007-11-17T09:05:00.000Z

Pilt on illustreeriv. Triip ja täpp tähistavad baretti. Esiplaanil blondiin ühistranspordis.

Blndiin sõitis Tartust Tallinnasse. Rongiga. See on see sõiduvahend, mis mööda raudteed liigub ja tsuhh-tsuhh teeb. Seda blondiin teab.
Tallinnas oli blondiini missioon jõuda kella 12-ks Pärnu mnt. Blondiin otsustas sõbrale helistada. Sõbraks valis õe, kes elab ja töötab pealinnas.
Sõber ütles, et istu nr 3 või 4 trammi peale ja luges kõik peatused ette, mis enne sihtkohta tee peale jäävad. Blondiin oli väga õnnelik ja jooksis kohe nr 3 peale, mis Viru keskuse juures peatas.

Sõitis ja sõitis, tuttavaid peatusi ja Kosmose kino ei paistnud kusagilt. Aga Tallinn on ju nii suur, et blondiin otsustas kannatust varuda.
Lõpuks sai blondiin aru, et ta on juba otsapidi Mustamäel ja hakkas kahtlustama, kas istus ikka õige asja peale. Uuris kõrvalistuvalt blondiinilt, ega see värk mingi valemiga Pärnu mnt ei lähe. Vastuseks sai, et ei tea, aga Ehitajate teele läheb küll.

Blondiin helistas jälle sõbrale ja teatas, kuhu sattunud on. Sõber küsis, kas istusid ikka trammi peale - selle, mis mööda rööpaid sõidab. Blondiin taipas, et tema sõidukil on rattad all. See olevat troll.

Blondiin otsustas lõpp-peatusesse sõita, et järgmise ringiga kesklinna tagasi minna. Seda puhtast kavalusest, sest siis ei pea uut piletit ostma. Kui troll oli umbes Mustamäe ja maailma lõppu jõudnud, ütles trollijuht, et tema tööpäev on läbi. Blondiin oli ainuke, kes lõpuni sõitis ja küsis trollijuhi käest, ega siit midagi linna ei lähe. Trollijuht oli tore mees ja viskas blondiini järgmisesse peatusesse.

Sellest ajast teab Tartu blondiin, et Tallinnas sõitvatel trollidel ja trammidel on ikka mingi erinevus ja sarvilistel tasub vahet teha.

Mõte

2007-11-10T16:40:00.000Z

Mul tuli üks mõte.

Mõtlesin, milline võiks välja näha mõte.

Suht mõttetu mõte.

Mõelda vaid, mida kõike välja ei mõelda.
Aga vahel on nii, et mõte võtab jalad alla ja tsaubakaa!

Mõni mõte jälle piinab nagu punane kurat.

Aga mõttel on ka tiivad - ta võib lennata ja mind ringi lennutada.

Mõte on mõttetöö tulemus. Harva.

Tavaliselt tuleb mõte lambist pähe.

Elust

2007-10-29T15:51:00.000Z

Mina valikute keskel.

Praegu on mul elus eriti palju valikuid, sest elan 10 päeva majas, kus on vähemalt 5 tuba, neist kolmes on telekas, 4 arvutit - ja kõik see minu kasutuses. Ja nagu selgub, on 5 tuba mulle täitsa paras: ühes istun arvuti taga, teises vaatan telekat, kolmandas söön, neljandas magan. Kuigi jah, viiendasse pole veel asja olnud.

UT 375

2007-10-04T21:15:00.001Z

UT 375 - kõlab justkui lennukimudel või salakood, aga tegelikult on Ülkal sünna. Ja tegelikult on see imetore ja -ilus. Karu küpsetas isegi koogi austatud juubilari auks.
Ülka sai 375 - mõelda vaid, kui tal eelmine tõsisem juubel ehk 350 oli, siis mind veel polnudki. Aga nüüd ma olen juba täitsa platsis - ülikooligi ühe korra ära lõpetanud ja kunagi hakkan äkki targaks kah.

Aga tänane tõrvikutega rongkäik oli, nagu ma ka ühele rindereporterile ütlesin, ülev. Just nii. Sellistel hetkedel mõtled, et kuradima vinge koht see Tartu ja tema vaim. Ilutulestik paugutas ka mehemoodi.

Tegelikult on mul juba mitu nädalat natuke ärev tunne tänu ettevalmistustöödele, mille kallal töömehed, maalrid, koristajad, haljastajad, lilleistutajad, lehepuhujad, majaseinte föönitajad ja teised enneolematud tegelinskid ülikooli ümber askeldanud on. Isegi, kui seda tehakse kuninganna auks, saavad kõik sellest aust osa. Tulemus jääb. Mis siis, et seoses sellega on olnud ka palju ebamugavusi nii jalgsi kui autoga liiklemisel. Ja mis siis, et kunna tuleb ainult korraks.

Elagu ülikool ja Tartu vaim!

Palun vaikust - blondiin räägib

2007-09-27T19:51:00.000Z

Politsei istub perearsti ukse taga ootejärjekorras. Näeb sõpra ja ütleb, et tuli arsti juurde, sest on ühte rohtu vaja.
Sõber: "Püssirohtu?"

Noh, anektoodid peavad vist päriselust sündima. See jublakas sündis mul kunagi perearsti ukse taga. Aga tegelikult tahtsin ma vist hoopis blondiininalju rääkida.

Blondiin (eestlanna) läks ühel spordiüritusel võitjat intervjueerima. Astus roosa diktofoniga ligi ja ütles: "Congratulations!". Mitu väljamaakeelset küsimust ponnistanud ja vastust saanud blondiin märkas äkki, et ka üks telekanal oli platsis ja palus samuti võitjalt kommentaari. Päevakangelane küsis häbelikult: "Kas teiega võiks äkki eesti keeles rääkida?".

Blondiin käis korra ühes spordiklubis ühte trenni proovimas. Uus hoone, uus kord. Blondiinil trenn tehtud, higi maha pestud, seadis sammud peaukse poole. Enne sattus tema teele aga takistus. Postkast, millel kiri: PALUN VISAKE VÕTI SIIA. Käsk on vanem kui meie - seda blondiin teab ja viskas paremas käes olnud võtmekimbu kasti. Auto juurde jõudnud, oli blondiinil käes kapivõti.

Pihtimus (luulevormis)

2007-09-24T20:03:00.000Z

Olen kõigest ingel ma -

ainult tiivad puudu veel.

Ja see rõngas ka.

Okei.

Vahel küll lollusi teen

ja olen lihtsalt kuripaha,

põhjuseta üle keen,

raiskan asjatult raha.

Jah.

Teen, mis tahan.

Aga ikkagi.

Olen kõigest ingel ma,

ainult tiivad puudu veel -

Ja see rõngas ka.

Kui need saama peaks,

küll siis hakkaks heaks!

Konkreetne mees

2007-09-18T18:48:00.000Z

Kõigepealt olen Quelle kaanetüdruk ja siis astun välja:

Kompliment prükkarilt: "Sa oled nagu Quelle kataloogist välja astunud." Illustreeriva materjaliga püüan paremat ettekujutust anda, kuidas Quelle kataloogist stiilselt välja saab astuda.

Seisin täna ühe maja ees ja ootasin taksot. Nägin eemalt kahte purjus pudelikorjajat tulemas. Nagu pärast selgus, olid need ema ja poeg (27). Poeg otsustas minult kella küsida ja minusse ära armuda. Tal oli küll ülemine klahvirida puudu, aga igavesti lai naeratus.

Meie dialoog nägi välja umbes-täpselt selline:

Tema: vabandage, mis kell on?

Mina: 16.47

Tema: sa oled nii ilus. nii nunnu.

Mina: ahah. hakka astuma.

Tema: kas ma saan sinu endale?

Mina: ei saa.

Tema: aga ma armastan sind. ja austan nagu oma õde. sa oled nagu Quelle kataloogist välja astunud.

Mina (naer): tore on. mida sina Quellest ka tead. hakka astuma. näe, su sõber juba kaugel.

Tema: see on mu ema. kas mul on lootust?

Mina: Ei.

Tema: ma olen liiga lühike, jah?

Mina: seda kah. üldse mulle ei meeldi purjus mehed. mida sa joonud oled, et nii tuigud?

Tema: süütekat (tegi nalja ja naeris). tegelt tegime emaga õlled. aga ma siis enam ei joo, kui sind kallistada saan. tohib ma kallistan sind (sirutas käsi minu poole)?

Mina: Ei! mine nüüd. tegelt ma lähen ise. näe, tuligi takso.

Tema hõikas järgi: aga kas ma sinuga kunagi seksida saan?

Sügisball

2007-09-16T19:20:00.000Z

Masendavalt mõnus!

Pole ammu midagi nii armetut näinud. Samas nii veenvat ja valusat. Nermaajavalt trööstitut. Kohati lausa naljakat. Kurvalt reaalset. Mõtlemapanevat. Lihtsalt panevat. Vägivaldset, naiivset, julma. Kõige selle juurde käib alkohol - eestlaste kurat ja jumal, probleemide tekitaja ja nende uputaja. Midagi väga selgelt äratuntavat ja võõrast.

Sadadest kildudest ja detailidest kokku pandud film, mis võtab aega, et näidata. Et saaksid sellest osa ja oleksid selle kõige sees. Et mõtleksid, miks see nii on. Ega mul ometi pole?

Lapsepõlv

2007-06-03T20:36:00.000Z

Ma ei tea nüüd. Lapsepõlv tundub ikka muretu ja mõnus aeg olevat. Mingis mõttes mul lapsepõlv veel kestab. Nagu nüüdisajal kombeks on - see pikendatud versioon. Samas saavutavad tänapäeval lapsed kiiresti täiskasvanute kombed ja välimuse. Aga mulle meeldivad ikka igasugused lapsikud tegevused, mida endale aeg ajalt luban. Ärge pange pahaks, kui ma ei kavatse niipea täiskasvanuks saada.

Fotomodell: Liska, lõpetas esimese klassi, tunnistusel kõik viied.

Mõttepaus

2007-05-27T20:12:00.000Z

Oli vaikus, oli linnulaul,
olin mina, oli mõttepaus.
Istusin trepil ja ootasin.
Hetkeks ajataju kaotasin.

Ootasin, mis tuleb taevast.
Sellest merekarva taevast,
kuhu sobinuks laevad,
mis kannaks minema vaevad.

Oli palav ja polnud õhku,
oli hommik ja kaugel õhtu.
Pilvedega kattus päike,
võimust võttis võimas äike.

Olid puudel valged õied,
mille suured piisad maha lõid.
Tuli vaikus, tuli linnulaul,

olin mina, oli mõttepaus.

Suvi

2007-05-24T20:38:00.000Z

Täna õhtul, kui Kahvli saade hakkas lõppema, sain aru, et suvi läheneb mürinal. Ei, enne ma ei saanud aru. Kuumad, päikest täis päevad pole piisavalt sisukad vihjed. Rannas lebavad poolpaljad inimesed ka mitte. Hoopis see, kui Võrno tänas vaatajaid. Saatejuhid ikka tänavad saate lõpus, aga täna oli põhjus terves hooajas, mis lõppes. Ja see on märk suvest. Ja mul pole olnud üldse aega mõelda selle peale. Ma nüüd mõtlen. Kas peaks blogi kah ära muutma: suvi tuli peale, julmalt?

Sillaalune kunstisaal

2007-05-16T12:20:00.000Z

"Saatus muutub nagu numbrikombinatsioonid täringumängus." Selle mõtte leidsin Sõpruse silla alt. See oli sinna kirjutatud. Tuhanded autod sõidavad päevast päeva sillast üle, aga vähesed autojuhid teavad, mis seal all on. Aga seal all on uskumatult palju ilusaid graffiteid. Hästi ja õigesse kohta tehtud graffiti ei ole paha. Hoopis väga äge on. Sõpruse silla all kolades oli küll kohati tunne nagu oleks hoopis kunstisaali sattunud.

Augueri

2007-05-16T11:24:00.000Z

Eile ilmus Tartu Postimehes augueri, kuhu iga reporter oma august kirjutas. Nägin täna Emajõe ja Anne kanali vahelisel alal kraavi keset teerada. Jälgede järgi oli seal ka ratastega sõidetud. Pimedas ja suure hooga tulles on see ju lausa surmaauk.

Augumodell e modell augus: Mihkel.

Orienteerumine

2007-05-12T19:11:00.000Z

Praktika
Teooria

Käisin oma toredate kolleegidega Võrumaal. Kõigepealt saadeti meid metsa. Sõna otseses mõttes. Seal tuli otsida punkte ja vastata nende külge kinnitatud küsimustele. Kõige suuremat arutelu tekitas küsimus kobraste suguelu kohta. Millises asendis ja kus koprad lapsi teevad? a) koera asendis vees; b) misjonäri asendis vees, c) 69 vees; d) koera asendis maa peal

Programm jätkus minu kõige lemmikumaga: saun ja bassein. Kuna üritus kandis nime kevadseminar, järgnes ka asjalikum osa. Ehk seminar.

It`s Cosmo time!

2007-05-08T13:58:00.000Z

"Meeste veidrused lahti muugitud!"

Vaadake, mis Cosmo suudab. Mina küll ei suuda.

Foto autor: Hans

Maal on lahe

2007-04-29T17:12:00.000Z

Eestimaal on peale Tallinna ka rahulikke kohti. Selliseid, kus sa saad sõpradega nalja visata, korvi visata, õnge visata ja liha grillile visata. Kasutage neid.

Sel nädalavahetusel õnnestus mul koguni kolme erinevat maakohta külastada. Nägin kohalikul kohvikuõhtul isegi Üllar Jörbergi live`s.

Kalapüügi osas olen ma veel algaja. Küsisin profimate käest, et kas ussid kaevatud. Selle peale naerdi mind välja ja õpetati hoopis lantima. See kah tore tegevus, kui ainult näkkaks...

Öö

2007-04-22T19:43:00.000Z

Traktor seisab künka peal,
künnivares kraaksub seal.
Päike põlluääre taha kukub,
pererahvas rahus tukub.
Kerge vaikus kostub õhus,
kass lööb nurru soojas põhus.

Proovi kah

2007-04-22T19:18:00.000Z

Kui selja taha jääb raske nädalavahetus (palju vastupandamatuid sööke-jooke), siis soovitan serveerida umbes sellise eine. Komponente valida vastavalt maitsele, rahakotile, värvieelistustele. Järeleproovitud.

Roheline ja sinine

2007-04-18T13:37:00.000Z

Seiklusjutte maalt ja merelt

2007-04-17T12:42:00.000Z

Maailma on vallutanud välismaalased. Mõtlesin mina, kui käisin Rootsis ja tulin tagasi Eestisse. Selle maailma võib asendada sõnaga pealinnad, kus ei saa enam aru, kes on kohalik ja kes on turist. Nii palju erinevaid keeli ja inimesi.
Aga mina olen suht maakas ikka. Peale selle, et mind üllatab, kui palju välismaalasi igal pool on, polnud ma varem laevagagi sõitnud. Ja see polnudki jube! Kohe päris äge! Tagasi tulles käisin isegi kaptenisillal vaatamas, mis süsteem on. Sain ka ära küsida, kas päästepaatidele mahuvad kõik reisijad ära. Vastus oli õnneks "jah".
Mina. Romantika 9. korruse päikesetekil. Päike läks looja ära just. Jäi ainult tekk. Põhimõtteliselt võib öelda, et käisin soojamaareisil, sest Rootsis oli päris soe sel päeval, kui mina sinna sattusin.

Stockholmis hakkasid mul kõige rohkem silma inimesed. Õigupoolest mind ei huvitagi nii väga arhitektuur ja ajalugu, kui inimesed. Kõigepealt ehitasid noored keset päeva keset linna inimpüramiidi, mis on ka omamoodi arhitektuur. Tore tervitus küll. Aitäh.

Edasi astudes kohtasin ilget tööjõu raiskamist. Minu arust võiks koolis lapsi hoiatada, et kui ei õpi, siis lähed posti hoidma. Üks stiilinäide lugemishuvilisest postitoetajast.

Suht hullult hakkas kõrvu ühe mehe tegevus, kes teenis tänaval raha suupillimänguga. Algul ta seadistas enda raadioaparaadi õigele kanalile, pani kõrva äärde ja kukkus lõhkuma. Hoogne tants kuulus ka selle jubedakõlalise ettaste juurde. Temast tegin kohe videoklipi, mis räägib enda eest. Selle nägemiseks palun mulle külla tulla.

Tartus on kah hea olla.

Sõna loob kõik

2007-04-12T20:44:00.000Z

Imelik. Ma olen ülikoolis juba neljandat aastat, aga jõudsin esimest korda osakonna traditsioonilist jalgpallivõistlust vaatama. Seda puuslikku (rändkarikat) nägin ka esimest korda. Sorry, aga ma ei teagi lõpptulemust. Ühes olen ma kindel - sport võitis. Ja keegi veel. Aga kes?

Veel mõistatamist, nüüd juba lugejatele: kelle jalad on pildil? Õigesti vastanute vahel läheb loosi võimalus neid katsuda. Omanike loal muidugi.

Tasakaal

2007-04-07T19:13:00.000Z

Istun maailma serval.

Sind pole minu kõrval.

Kõlgutan vaikselt jalgu.

On ainult valgus.

Ja piiritu kaugus,

kust paistab tõus.

Ja langus.

Linn keset linna

2007-04-05T10:05:00.000Z

Milline vaade! Lausa kahemilline!

Need papud enam koridori ei mahtunud....

Täpselt linna südames. Kes olid, need teavad. Olijaid oli lugematul hulgal. Ja neid tuli juurde. Nad tõid endaga jooki ja lärmi. Pidu meelitas kohale ka politsei. Koguni kaks korda. Teisel korral enam pikka pidu polnud.

Teekond viis edasi Z-i. Sotsiaalse eksperimendi huvides. Plaan viie minuti pärast ära minna venis kahetunniseks väljumiskatseks. Nagu Tartus elaks.

Seinad räägivad

2007-04-04T15:59:00.000Z

Miski pole olulisem kui see lause. Keelumärk on ka muidu oluline, aga mitte nii oluline kui see lause.

Bang bang

2007-04-03T07:13:00.000Z

Kevad toob ka lapsed korteritest õue mängima. Kui eile õhtul linnast kodu poole kõndisin, siis nägin ühe viiekordse maja ees kahte poissi. Ühel kutil oli relv käes. Selline suur ja must. Mulle meenus kohe Ilmar Raagi film "Klass". Kes näinud, see ehk mõistab, miks relvadega noori karta tasub.
Ütlesin poisile, et ära palun tulista. Ta vastas: "Ma ei tulistagi. Sind küll mitte." Okei, see tähendab, et kedagi ta ikka tulistab. Mis siis, et mängurelvaga (ma loodan!).
Nõmedad mängud, mis on reaalsusele valusalt lähedal.

Pühapäeva nägu

2007-04-01T14:20:00.000Z

Valisin tee joomiseks kõige sobilikuma näoga tassi, märkamatult. Ju tundsin mingit hingesugulust. Tavaline pühapäev. Minu jaoks on see kõigest ja kõigist puhkamise päev. Kõik sellest võib olla aru ei saa. Või saavad valesti aru.

Kui minu teha oleks, siis keelaksin pühapäevad üldse ära.

Maaelu kroonika

2007-03-31T20:44:00.000Z

Põlvamaal elavad kaks kitse. Nende nimed on Minna ja Tulla. Lastele kitsepiim ei meeldi millegi pärast. Õigupoolest, lapsed ei julge seda proovidagi.
Olid siis lapsed suvel maal ja vanaema pani kannu piima lauale. Lapsed kohe uurima: "Kas see on kitsepiim?" Vanaisa vastas: "Ei ole, mida te kardate. Täna alles tõin küla pealt." Lapsed ikka kahtlevad ja kontrollivad vanaisa sõnu: "Mis selle lehma nimi siis on, kelle piim see on?". Vanaisa ütleb ilma mõtlemata: "Marjooša".
Lapsed usuvad ja joovad piima lõunasöögi peale. Nad ei tea siiamaani, et Marjoošat pole olemas (vähemalt vanaisa ei tea sellist lehma) ja seda, et nad jõid kitsepiima enda teadmata.
Mina tean, et lapsed on elus tänase päevani. Ja üldse, kitsepiim on nii tervislik, et kõik, kes seda joovad, elavad nii kaua, kuni ära surevad.

ee emm tee

2007-03-31T19:06:00.000Z

Läksin mina metsa. Võtsin mina mobla kaasa. Ei leidnud mina levi kusagilt. Ja siis äkki! ToPeLtLakS!

Õhku täis

2007-03-31T19:01:00.000Z

Sõbrad tulid külla kevadet tähistama. Noh, see roosa on ikka täielik lambapea.

Vabadus

2007-03-31T18:55:00.000Z

Maal on mõnus. Teha puid. Või noh enamuse ajast lihtsalt vedeleda metsa vahel. Lesida jope peal ja vaadata sini-sinist taevast. Kuulata saehäälele vahelduseks linnulaulu ja lihtsalt olla. Mõelda mitte midagi.

Pruunid jalga ja õue

2007-03-28T11:35:00.000Z

Tartu on täpselt õige koht, kus kevadet vastu võtta. Parim võimalus selleks on sõpradega Emajõe kaldal üks siider teha. Neid jalapaaride omanikke oli poole rohkemgi. Aga kingavalik annab aimu kevadise jalatsimoe kohta: pruun? Isegi need jalatsid, mis kaadrisse ei mahtunud, olid sarnase tooniga. Ausalt kah. Nii et mingi konks peab selles pruunis toonis olema...